Histårjjå

Jåhkåmåhke márnánijn la guhkes histårjjå ja årrum la doajek árbbedáhpe ienep gå 400 jage. Stuoda márnánsaje sámij dálvvadisájda biejaduvvin svieriga gånågisfámo baktu 1600-lågo álgon gájkka sámeednamijda Bottenvika goappásj bielen. Ájggomus lij stáhta fámov nannit álmmuga badjel nuorttan, värov giesset, dikkijt adnet ja Jubmela bágov sárnnedit. Moadda buorre biele lidjin márnánijt adnet sámeednamijn tjoasskásamos ájge. Sáme lidjin tjåhkanam dálvvadisájda vuovddebájkijn gånnå lij älojda guohtom, ja jieggŋum tjátje lidjin buorre mannamgäjno boargálijda, stáhtabarggijda ja girkkohärrájda.

Gånågismärrádus

Gasskaájge sámijn lidjin buorre ekonomalasj vidjura, vuododum náhkke- ja skiddeoasestimijn. Sáme gullujin viermmelágásj aktavuohtaj, gånnå tuska Hansastáhtta lij stuorámus, ja manna lidjin hárpo oasestiddjijda Novgorodan ja Moskvan. Skitte lidjin hálijdahtte oassása. 1400-lågo maŋŋegietjen unnun oasesstáhta ja Svierik-Suobma ja Danmarkka-Vuodna, ma lijga stuorámus gånågisfámo 1500-lågon, rijddalijga Gárjjelijn fámo birra Jiegŋameran. Ájnas sjattaj fámov sámeednamij nannit, goappátjagá rijka rájáj nannima diehti nuorttan ja boandás bájke värrodime diehti. Svieriga gånågisfámo oasespolitijka ájggomus lij divna oases galgaj Stockholma tullaj tjadá mannat, nåv gåhtjodum “bottniska handelstvånget”, mij lij fámon gitta 1765 rádjáj.

Tjállagijn jagijn 1600 jahkemålssåsimen, gånågis Karl IX hujáj sámeednama álmmuga boandásvuoda birra ja 1602 iesj manáj Bottenvika birra. Juo 1599 lij gånågis Karl gåhttjum ietjas sundev, Daniel Hjortav, bájkijt gávnnat ma soajttin girkko- ja márnánsadjen hehpat, binnemusát juohkka sámeednamin. Sáme aneduvvin ij dåssjå val birkálattjaj ráfeduhttema vuolen, ájnat viessun aj vuojŋŋalasj sjievnnjedin. Dan nali lidjin vájve tjalmen adnet – sij ham ettjin avtan sajen åro! Stáhtta sidáj goappátjagá sámijt ja birkálattjajt stivrrit.

Márnánsajij biedjama ja girkkoj tsieggima baktu sámeednamijn, 1600-lågo vuostasj jagijn, galggin nuorttamus rijkkaoasev nannit ja álmmugav tjadnat svieriga gånågisfámo lagábuj. Birkálattja, oasestiddje merragáttijs, massin ietjasa rievtesvuodajt friddja oasestibmáj sámeednamin ja oadtjun dal oasestit guládum márnánájge. Kråvnå ietjas virggeulmutja galggin dal njuolgga ietja värov válldet. Álgon lidjin birkálattja, sij ham gielav máhttin, dåbddin vidjurijt ja adnin aktavuodajt sámij. Esski gå kråvnnå lij allasis tjoaggám, buvtij márnánoasestibme álgget. Härrá baktu girkkuj tjanádum márnánsajijn, galgaj Jubmela báhko, edesik guokti jahkáj, gullut.

Julevu sámeednam

Nuorttan lij ednam Gustav Vasa ájges juogedum vidá sámeednamij: Ubbmema, Bihtáma, Julevu, Duornnusa ja Giemá sámeednamijda. Julevu sámeednamin gávnnuj álmmuk nieljen sijdan, Suoksjågån, Jåhkåmåhken, Sirggán ja Duorbunin. Sáme ienemusát bivdos ja guollimis viessun ja sierra guollejávrij gaskav jåhtin. Boahttsujt giesedahttijn adnin ja loaggemboahttsun gåddebivdduj.

Julevu sámeednama álmmuk lij unne. Värrolistaj milta 1600-lågo vuostasj lågev jagijn lidjin 150-200 goahtefuolke. Oasestiddje Norrbottena merragáttijs, birkálattja, oasestin sámij ja 1500-lågo gasskuj aj värroválldemriektáv adnin, majna värov kråvnnåj máksin. Birkálattja gávnadin sámij dálvvamsajijn valla Julevu sámeednamin gávnnujin aj márnánsaje lullelin ädnogáttek, Hárálta ja Bredáhkkára bájken. Iejvvidin dávk márnánijda dálven dalloj aj.

Värro- ja oasestimgálvvon bájkes lidjin náhke, duolje ja skitte, gåjkkeguole ja viesso boahttsu kråvnå dárbojda. Avtav gaskav boahttsujt ja ällobarggijt, ållagasj kujnajt, doalvvun oarjás. Oassásin ruoptus bájkkáj lidjin degu dal sálte, jáfo, vuodja, silba, vádasa, ruvda ja ruovddegávne. Stuoda márnán- ja girkkosadjen åhtsin sajijt gåsi dálven jåvsådin ja gånnå lidjin sámij guohtombájkij lahka. Jåhkåmåhkesijdan lij dálvveguohtom vuovddebájkijn Unna ja Stuor Juleväno lahka åvdutjis. Luksa- alásguovlluj la vierra jäkkádagá badjelin (dálásj Dálvvadisjávrre), gåsi Jåhkåmåhke vuostasj girkkov biedjin. Sámij namma lij Dálvvadis. Dási tsieggijin aj härrádåbev, värroájtev ja márnánájtijt. Valla ájgge gålåj åvddål aktak härrá Jåhkåmåhke girkkostádaj jådij. Härrá merragáttijs båhtin márnánijda ja sárnnedin, gatjádallin, válldudahttin, gástadahttin ja ulmutjijt girkkogirjijda tjálatjin.

Rijkan lij girkkovälggogisvuohta mij aj sámijda gulluj ja val márnánijda máhttin dav välggogisvuodav dahkat. Valla sij duojkkuhin ja akta härrá 1600-lågon hujáj duojke badjel, ulmutja ettjin girkkon háhppida mannat juska de ijájt lulun sárnnedit.

Ieme jáhko ja dábe guhkev viessun ristalasjvuoda guoran ja dávk nannusappot girkko årnigis. Máná härrás galggin gástaduvvat valla lidjin juo sámenamáv oadtjum riegádime maŋŋela. Äjgáda namáv válljijin soames rávke milta, gen buorre vuogijt njuoragij sihtin. Rájnnima diehti, girkko gástadime maŋŋela, bassin ristalasj namáv, mav adnin vádálattjan mánnáj. Válda girkkon ällim ájnnasa, ájnnasamos lij suoggŋo riekta lij dagádum ja ájgás lidjin boahtám. Valla maŋenagi gå girkkotjáledimev sámeednamin tjadádin sjaddin ristalasj dábe ájnnasa. Sámij vuojno milta viessun jábbmega viessogij guoran. De hávddádibme ij lim ga nåv ájnas. Álu guodin jábbmegav slabá sisi, suojen juhtusijs. Hávddádibme ristalasj dábij milta lij vuorrádisvuohtan dajna gå ettjin máhte garsadis ednamij hávddádit. Rubmahav vierttijin girkkosadjáj doalvvot ja jábbmekájttáj girkkoguorraj guodet hávddádime rádjáj.

1700-lågo garraj girkko misjåvnnå sámij vuosstij. Pietissma rávkaj buorádusáv, ja sihtin oabme jáhkov hilggot. Girkko ja stáhta váldijga sámij goabddájt, ja doarredin nåjdijt ja iehtjádijt adnalime ietjasa jáhkov.

Márnána 1600-lågo álgon

Gåktus lij márnánijda Jåhkåmåhken 1600-lågo álgon? Galles båhtin? Gåktus lidjin gárvvunam, majt bårrin? Makkár gielav sáhkadin? Ep ednagav diede dát ájges, valla muhtemav máhttep låhkåt dan ájge tjállagijn, iehtjádijt vierttip månnat ja ietja ájádallat.

Muhtem tjállagin vuoratjismánon 1606 giehttu gånågisá rájadum, Daniel Hjort, Jåhkåmåhke vidjurijt. Guovvamáno 11., 12. ja 13. biejvijt sån lij Jåhkåmåhken, Julevu sámeednamin, dikkev sámij ja birkálattjaj adnám. Lidjin årnigav márnán– ja girkkostádaj mierredam. Vuojnunagi lidjin ållo härránisá. Herr Lars, härrán biejadum Jåhkåmåhkkåj skibáj, ittjij buvte sáme ja lij ”mykitt suag vdi Lärdomen”, ja tjoaggulvis sávaj härráv mij buorebut sámeednama vidjurij bierggij. Herr Laurentius Olaiv, kapellana Julevun, adnin buorebut hebaj ja biedjin suv sadjáj.

Tjoaggulvis dimmbarijt girkkuj loabedij bässátjijda ja girkko galgaj gässáj ålles. Hebalgis ájgev márnánijda ja diggáj lidjin aj ságastallam. Sáme galgalulun máhttet boahtet Thomasmässuj ja ganudit gitta Gindalmässuj, dat merkahij javllarájes muhtem biejve guovvamáno rádjáj. Sundev gåhttjun boahtet maŋemusát Rähtádakbäjvváj värov kråvnnåj tjoahkkitjit. Bávvalmässo bále 25. biejve guovvamánon lij birkálattjajda loahpe sámij oasestallat, ”… icke stielendes …”. Dat oasestimriektás galggin birkálattja mákset lågev oase tullás kråvnnåj.

Gindalmässo maŋŋela galggin sáme oadtjot Jåhkåmåhke girkkosajev guodet, valla sjnjuktjamáno maŋŋegietjen hähttujin ådå tjåhkanibmáj máhttsat guokta vahko, ”ther skall åther fogeden Prästenn och Birkarlerne mö[the] them”. Vuostak sunnde galgaj skittijt oasstet kråvnå dárbbuj ja dan maŋŋela lij birkálattjajda loahpe oasestit. Härráv gåhttjun vissjalin årrot ietjas gåhttjomin ja bargon.

Sunndáj lij ájnas barggo lága dikkev márnánájge adnet. Juo vuostasj giehtos dikken Jåhkåmåhken 1606, lidjin goappátjagá sáme ja birkálattja diggeulmutjin. Maŋep ájge lidjin gájkka diggeulmutja sáme. Dikke vuostatjin giehtadallin gatjálvisájt ma bájke álmmugij gullujin, gatjálvisá degu dal guollejávrreriektá, guododimbájke ja ekonomalasj rijdo. 1600-lågon åvddånij várreällosujtto Julevu sámeednamin ja várretjielde oadtjun dav guhkes hámev mij la uddniga. Riektá guododimbájkijda ja rádjágiessemrijdo ienebut ja ienebut sjaddin ássjen diggelanján.

Jåhkåmåhke Girkkostáda

Arkeologak bállembále 1930-lågon, Skihpadåbe tsieggima åvddålattjan, gávnnin bátsidisájt unna, sahte timbardåbes mav jáhkkin vuostasj girkko bátsidissan, ålles jagen 1607. Gávnnin aj hávddebátsidisájt bájken. Maŋep bállema li vuosedam gávnnuji ietjá máhttelis girkkosaje viera nanna jali dan lahkusin, sijddabájke ja Ájte davvervuorká gaskan. Márnánájtijt ja ájnegasj dåbijt aj tsieggijin viera milta. Dåhpe- ja goahtevuodo gávnnuji sijddabájken, jur gånnå mijá biejvij Histårjålasj márnána li.

1690 rájes 1700-lågo maŋŋegähtjáj årruj girkkohärrá Huhttánij, udnásj Kvikkjokk, aktan kapellanajn Jåhkåmåhken. Silbbamálmav lidjin várijn Huhttána dáfon gávnnam ja kråvnnå hásadij 1660-lågo álgon huhttánav aktan suddadimvuobnijn Huhttánij. Silbbamálmav doalvvun gávnnamsajijs Saregin ja Bádjelandan huhttánij ja vijdábut merragáddáj. Sáme hiergij gåhtjoduvvin dajda låsså ja vájves doalvvomijda. Huhttánin snivta barggin sniktasolda åvdås. Ettjin Huhttánin mälggadav barga, jurra de 40 jage, gå gávnnusa ettjin dajt vuorddem ekonomalasj vidjurijt vatte. Valla vidnudahka dagáj vaj muhtem ådåårro sáhttemvälggogisvuodajn årudagájt oadtjun Juleväno milta Julevus Huhttánij.

Jåhkåmåhke sijdan lij mälggadav val girkko, härrádåhpe, girkkodåbe ja márnánájte. 1732 álgaduváj stáhta skåvllå sámemánájda, ja skåvllåmässtárijn lassánij stuoda álmmuk. 1700-lågo ájgen lassánij goappátjagá sámij ja ådåårroj álmmuk. Oabmásamos girkko ilá unnoj ja ådå girkko rahpasij 1753. Dat ållåsit buolij 1972, valla muhtem jage maŋŋela tsieggijin sjimuk girkkov sämmi sadjáj, ålggobieiljn åvdep háme milta 1700-lågos. Dav girkkov dálla gåhttju Oabme girkkon.

Ådå girkko lij ålles 1888, ja juo målssåsuvvam suokknagirkkon Oabme girkko sadjáj. Girkkosijdda, jali plássa, lij ájn stuorrum. Girkko lij stuorre ja tjábbe, dan ájge milta, ja hebaj bájkkáj mij lij ålles suokna tjállemguovdátjin sjaddamin. Jåhkåmåhke sijda gasskabåddåsasj hábme målssåsuváj dán ájge ådåájggásasj stádaplánaj njuolggis kvarteraj ja njuolggis rahtij. Ådå girkko lij dan plánaj hebadum. Oabme márnánájtijt ja girkkodåbijt gajkkun jali jåhtin vallak ådå dåbe ihtin.

1943 ällosáme aj oadtjun biednigijt luojkkagoahtet ietjasa årromsajijt huksat, vájku sunde ja Norrbottena lenastivrra garrasit vuosteldin, ja dálvveviesojt dal máhttin tsieggidahttet. 1950-lågo álgon tjadáduvvin ällobarggij årromsaje Jåhkåmåhken, sierraláhkáj hábbmidum dåbij, majt Giellasij tsieggijin. Danna gávnnujin muhtem girkkodåbe majt dal gajkkun.

Ådåårro, miehttsetjuolle ja tjáhtjerállára

1700-lågo giehtaäloj barggin ja jahkeájgij milta jåhtålin. Tjielde Sirges, Duorbun ja ådå Gájddomsijdda giesijt jåhtin várijt, ja Jåhkåmåhkke ja Suoksjåhkå vuovddebájkijt jåhtin.

Stáhtta miellodij ådåårrokolonisásjåvnåv. Sámeednamplakáhtta1695 mierredij vidjurijt sámij ja ådåårroj gaskan. Ådåårro galggin ednamijn ja slihturij barggat ja dajna vuogijn ettjin galga sámij äládusájda bahán. Ednambarggo sámeednamin manáj nievret, buoremusát máhttin gårnev sáddjit ja maŋŋela perunijt. Bierggima diehti hähttujin ådåårro, degu sáme, bivddet ja guollit.

Garra miehttsetjuollam muorajt vattij sjadde sågavidnudagájda 1800-lågo maŋŋegietjen ja 1900-lågo álgon. Kolonisásjåvnnå stuoroj ja ulmusjlåhko sälldát lassánij esski de. Lij dal dárbbo edna barggijs miehtsijn, degu dal tjuollijs ja timbarjåhttijs. Ållo sijda badjánin årudagáj timbartjuollijda ja sijá fuolkijda. Dálven ålmmå timmbarijt tjuollin ja hestaj sáhttin, gidán gå jieŋa suddin jåhtegåhtin timmbarijt jågåj ja äoj milta. Giesen ja tjavtjan sjaljon barggagåhtin, ja sláddjijin. Nissuna hejmav sujttijin ienemus oasev jagen.

Svieriga sjadde vidnudagá dárbahin elfámov. Vájku lij mälggadin, ja vájves vidjura guhka dálvij, sjattaj 1900-lågo ávkken stáhttaj tjáhtjefámov ávkástallat dajn stuorra änojn nuorttan. Ållu vuostasj dulvvadimbájkke Bårjjåsin, dagádij elfámov tjavtjas 1914 ja lij álggo Juleväno dulvvadibmáj ja de dulvvadin gitta 1970-låhkuj.

Dulvvadime tjärvvasit vidjurijt ietjájduhttin ulmutjijda Jåhkåmåhken. Sámijs guohtomednama, njoalodimbájke, sijda ja ájlis bájke gáhtun stuor tjáhtjebuodoj vuolláj. Muhtema, goappátjagá smávednambargge ja ällosujttára barggagåhtin dulvvadimibájkijn. Gasskabåddåsasj sijda, degu Njoammelsasskam ja Miessávrre, bissun muhtem tjuottjes jagijt guhkev barggo gávnnuj. Gå barggo lij ållånam de dåbijt gajkkun, vuobddin jali jåhtin ietjá barggosadjáj.

Äládusfriddjavuohtaláhka 1846 luojtij oasestimev gájkajda ájgen ja sajen, valla márnána giessin ulmutjijt nåvtik tjoahkkáj ålles suoknas. Márnánbiejvvelåhko unnoj moattet vahkos avta vahkkuj ja márnána ienebut sjaddin oasestim- ja lånudimájggen. Jubmeldievno ja lestadiana tjåhkalvisá lidjin ájn ájnnasa. Jugálvisájt ja gástadusájt biedjin márnánijda ja sunde tjåhkanin tjieldij ällosujttogatjálvisáj diehti. Valla gånågisá värrovállde lidjin bájkev guodám.

Ávvudallammárnána 1955

Moadda ådå oasestimvuoge badjánin 1900-lågo, degu katalåvggårávvimus, oasesvieso ja unnep boargála. Ruovdderahte ja bijllarahte gieseduvvin ja nuppe väráltdoaro maŋŋela bijllavuojos änoj. Ieme márnánij ållu hiejttin ålon sajen. Jåhkåmåhke maŋemus gidámárnána lidjin 1930-lågo álgon.

Jåhkåmåhken galla márnána ájn bissun vájku ietjáláhkáj oasestahtjin gå álmmuk stuoroj, plássan, sijdajn ja tjáhtjerállárij sijdajn. Ållagasj náhkkeoasestibme bisoj. Sáme båhtin náhkij ja duoljij vuobdátjit merragátte oasestiddjijda. Girkko anij jubmeldievnojt ja lestadiánaj tjåhkanimijt, festajt ja gástadimijt. Ådå ájggásasj márnángálvo lassánin, njálguga mánájda, dåssjedime ja tivolidja, valla márnánájge máhtij juojddá ådå divrrasav gávnnat majt ieme sijddaboargál ittjij ane. Ållagasj lij suohtas åvdep ja ådå rádnaj iejvvidit.

Jåhkåmåhke kommuvnna lij turisma ja ietjá äládusáj diehti árvustallagoahtám tjuottjodit ja åvdedit márnánijt iemeláhkáj. Kommuvna turisstasiebrreráde oattjoj åvdåsvásstádusáv ja sijá moattejagásj åvddåulmusj, Gösta Åkerlunda (1911-2001) lij bargális ålmåj ålojn ussjolmisájn. Gösta Åkerlunda lij Hotell Gästisa addne ja Bio Nordena teáhtera oajvve, goappátja guovdásj dåjma márnánávvudallamijn. Márnána dalloj ájn lidjin gåk gåhttjun friddja márnána. Gut sidáj oattjoj oassásijdes vuobddet. Ålos sajijt lájggijin rahtebällájn priváhtta dåhpeäjgádijs plássan. Turisstasiebrreráde diŋgoj tivolav ja ietjá suohttasijt, ja tjanádij aktan dåjmajt dan guovte márnánbäjvváj, duorastahkaj ja bierjjedahkaj.

Turisstasiebrreráde oajvvádusá milta mierredin jagen 1955 sij galggin márnánij 350-jagev ávvudallat. Ávvudallama diehti sierra juogos barggagådij, Gösta Åkerlundajn ja kommuvnnaábjjárijn, David Hedqvistajn njunnjusin. Juogos gåhtjoj dájddárav Runo Johansson Lettev márnángåvåstagáv hábbmit. Dat gåvåstahka ájn uddni addnu, kujnna gárvodum julevsáme gábdijn ruvdajn giedajn. Suv duogen la räjnna bajásåjvijn. Lette dagáj mehtera alla skulptuvrav stáles, mij uddni Ájte tjoahkkimusájn gávnnu. Barggogaskostime tjuottjodiddje Uno Fransson, dagáj gráfak sjimugav dassta, reklámaaddnuj, degu dal bivtasnálluj ja affisjaj prienntimij.

Dahkadiddje Ingrid Bergmanne, såjtij Stockholman dán ájge, ja bivddidaláj márnánijda Gösta Åkerlundas, valla ietjá årij diehti tjáppagit vuornoj. Valla teáhtervehka ja sirkus gal lijga sajeska. Badjelasj tjuohte vuobdde båhtin 1955 jagásj márnánijda, ienebu gå da ieme 30-40 dan ájge, ja bájken 10.000 guosse. Márnánbájkev biedjin Borgarplatsena ja Sijddabájke gasskuj, ij de boargálrahtijda guovddelin nåv gåk ietján. Ávkkijin jieŋav áttjak báledum Dálvvadisjávren, gåsi de älov biedjin. Bájkálasj osestiddjijt ávttjijin gárvvunit tjuohtejakmålssåsime biktasijda loakkátjit oasstijt, ja tjuovgajt buollidit ietjasa boargálij ålggolij. Márnána guhkkun dal avtajn biejvijn duorastagás lávvodahkaj.

Mujttogirjje: Jåhkåmåhke márnángirjje 1605-1955 tjoahkkiduváj ja jur ávvudallamijda aj filmma márnánij birra ållånij, dagádum Gösta Åkerlundas. Filmav vilá vuojnnep.

350-jagásj ávvudallam Jåhkåmåhke márnánijt ådåsis båvtij ja stuorrum la de jages jahkáj. Njuolgadusájt dálásj márnánijda dahkin ja rahtjin buorep kvalitehtav oasegálvojda, ja kultuvrraprográmmav vuosádusáj ja lågådallamij. Udnásj rájdov plássa milta tjadádin, Lenta Ámulijn åvddågietjen. Gávnnujin aj ussjolmisá maj ettjin dalloj álge, valla maŋŋela, degu dal jiegŋa- ja muohtaskulptuvraj. Gösta Åkerlunda álgadij márnánsymbolav muohttagis vuostasj bále jagen 1961 mav åhpadiddje Albert Falcka dagáj. Dat tjuottjoj Svenssona Ruovddeboargála ålggolin Stuorgahttunin. Maŋŋela vibáj gitta 1990-låhkuj åvddål gå Albert Falckav vaden muohtaskulptuvrav dagádahttin. Márnánsymbola dal juohkka márnánbále vuojnnu.

Ávvudallammárnána 2005

Márnánij 400 jage ávvudaláduvvin jagen 2005. Vássám 50 jage vuostasj ávvudallammárnánij rájes li márnána sjaddam stuor dálvvefässtan ja turisstagiessen Nordkalottan. Dájda ja kultuvrra li sämmi ájnas oassen sjaddam degu oasestibme. Prográmma, mij la åvddånam dievas katalåvggån gájkka prográmmaåsij, prienntiduvváj ja hádjasij 1962 jage rájes. 1970-lågo Jåhkåmåhke kommuvnna márnánijt álgij turisstadåjmadagá baktu tjuottjodit ja oasestimlåbijt vaddet. Dajna vuogijn li máhttám buorre oaseskvalitehtav adnet. Guosse lassánin 1990-lågo 25.000 guossáj.

400-jage ávvudallamij hássin prosjäktaorganisásjåvnåv kommuvnan mij vásstedij aktijdime ja ålles ájggomusáj åvdås. Kultuvrratjuottjodus ja institusjåvnå degu Ájtte dávvervuorkká, Sámij åhpadusguovdásj ja Svieriga girkko, sjattajga prográmmafálaldagá vuodon. Stuoda ja gasskabåddåsasj kråvgå biebmov ja suohtastallamijt hásadin. Hotella, dåhpesijda ja priváhtta vieso ållu maŋemus märráj guossijs ålles väráldis dievvin. Márnána oadtjun sáhkaárvov ja goappátjagá bájkálasj ja gasskarijkalasj media vuorŋedin.

Bájken 80.000 guosse båhtin márnánvahko. Gånågisbáratja rabájga ávvudallamijt stuor jiegŋasenas Dálvvadisjávren, ja Norbottena Kammarorkestar tjuojadij. Ålles Jåhkåmåhken lij fässta, hiervvidum muohta– ja jiegŋaskulptuvraj ja buolle tjuovgaj.

2005 rahpasin vuostasj bále aj Histårjjålasj márnána ja ieme gålmmå márnánbiejve lassánin gudá bäjvváj. Vahkko álgij ájllega jubmeldievnujn Oabme Girkkon mij tjuovoj girkkodievnnoårnigav 1600-lågos. Histårjjålasj márnánijda galgaj dåbddo åvdep márnánijs 400 jage mijá åvddåla, ja dálla dålusj márnánbájken la. Danna oasstá ja lånut buojkulvissan giehtajåråldum gårnnejáffojt, häjmmavuojddasijt, vádasijt, ruvdajt ja nuvtagijt.

Digitálak márnána 2021 ja 2022

2021 ja 2022 de Covid-pandemiddja tsakkaj evenemáŋgajt måttijn oassálasstijn, ja danen sjaddin márnána val digitállan. Båditji má digitálasj oase boahtte márnánijda, duodden fysijkalasj márnánijda.

Jåhkåmåhke márnána dálla ja boahtte ájggáj

2023 ruoptus båhtin vat fysijkalasj márnána, 46 000 mannij. Maŋemus márnána ásaduváj guovvamáno vuostasj biejves gitta  goalmát bäjvváj 2024, ja dalloj båhtin 48 600 manne.